[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

hakkima, (ma) hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken, sks hacken

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) zaggema 'hacken'; (Hupel 1780: 390) hacken 'zaggama d.'; (Lithander 1781: 497) Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki; (Hupel 1818: 419) hacken 'zaggama d.'
• Murded: akkima 'tükeldanma' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl (EMS I: 232)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; Wiedemann 1893: 20 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
• Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' (EEW 1982: 262; EES 2012: 67); < kasks hacken (Raun 1982: 9); < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' (EKS 2019)
• Läti keel: lt smalcināt, kapāt hakkima (ELS 2015: 143); lt akmests < nd. hackmest (Sehwers 1953: 1); lt akmeser < sks Hackmesser (Sehwers 1953: 1)

keesima, (see) keesib 'hapnema; riknema' < kasks kêse 'Käse', asks kǟsen 'zu Käse werden'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 157) keesind piim 'gegäste Milch'; (Lithander 1781: 580, 581) Käsind piim 'Gäsmilch'; kui se kääspiim sel korral ei saa ärrasödud, siis woib sedda 2 ehk 3 päwaks hoida
• Murded: `keesima (-ie-) '(üle) hapnema; riknema' R L Ha Amb Tür ViK; `ki̬i̬sima Hää Pst; `ki̬i̬sümmä Urv (EMS II: 938); kääsima 'mustaks tegema' Lei (Saareste II: 947); keesima 'vanuma, kokku tõmbuma, kokku minema, tilgastama' Lä Jä (Saareste III: 146)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 285 kǟzima, -zin 'käsen, käsig werden'; kǟzind pīm 'gekäste saure Milch'; Wiedemann 1893: 257 kǟzima, -zin 'käsen, käsig werden'; kǟzind pīm 'gekäste saure Milch';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kêse 'Käse'; MND HW II: 1 kêse (keyse) 'Käse (als Nahrungsmittel)'; Niedersächsisches kǟsen 'käsen, zu Käse werden, zu Käse gerinnen'
• Käsitlused: < kasks …. (EEW 1982: 1156)

kriit, kriidi < kasks krît(e) 'Kreide'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) Krîte 'Kreide'; (Göseken 1660: 291) Rijhti 'Kreyde'; (Göseken 1660: 694) rihti walgke 'weisse kreide'; (Göseken 1660: 573) puñane rijth 'rothel Stein'; rihti / puñane 'kreide rothe'; (Piibel 1739) Pusep moödab nöriga, ta märgib sedda ärra kridiga; (Hupel 1766: 83) kabi pissut sedda kriti mis saksad pleiweis nimmetawad; (Hupel 1780: 191) kriit, kriti r., d. 'Kreide'; (Hupel 1818: 101) kriit, -i r. d. 'Kreide'; (Lunin 1853: 72) kriit, -i r. d. 'мелъ'
• Murded: kriit, kriidi Hi L K I Rõn; kriit´, kriidi TLä San V; kriit, `kriidi R; riit, riidi Khk Vll Muh Kse Pä Krk; riik, riigi Vll Pöi Khn Pä KJn M(riik´); krõit´, krõidi VId (EMS III: 842)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 429 krīt´, krīdi 'Kreide'; Wiedemann 1893: 391 krīt´, krīdi 'Kreide'; ÕS 1980: 309 kriit;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krite 'Kreide'; kriten 'mit Kreide bezeichnen'; MND HW II: 1 krîte, krît 'Kreide, das Mineral als Baustoff'
• Käsitlused: < kasks krite (EEW 1982: 989; Raun 1982: 51; Liin 1964: 62; SSA 2: 75; EES 2012: 183)
• Läti keel: lt krĩts (1638 Kriete) Kreide < mnd. krīte (Sehwers 1918: 59, 90, 151); krĩts < mnd. krīte 'Kreide' (Sehwers 1953: 59); krīts, krīte Kreide < mnd. krîte (Jordan 1995: 69);
• Sugulaskeeled: sm liitu, kliitu, kriitu (1670 kl-; 1787 kr-) Kreide < rts krita, klita, klito 'liitu'; krj liitu < sm (SSA 2: 75); lv krī`t´ Kreide < kasks krīte (Kettunen 1938: 155); lv krīţ kriit; krīts; krīţõ kriitida, kriidiga kirjutada; krītot (LELS 2012: 140)

moorima, (ma) moorin 'suletud nõus keetma või praadima' < kasks smoren 'schmoren'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 504) möhrima 'kröschen / schmören'; (Lithander 1781: 119, 311) pekki sedda seddasamma wisi, kui Moorpradki saab pekkitud; Moor-praad Renntiiri lihhast; (Hupel 1818: 143) morima r. d. 'schmoren'; (Lunin 1853: 108) morima r. d. 'жарить'
• Murded: `moorima (-uo-) R Sa Phl sporL JMd Koe VJg Lai; `mu̬u̬r´ma (-me) KJn Trv Krk Nõo Krl Rõu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōrima, -rin 'schmoren'; mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; Wiedemann 1893: 613 mōrima, -rin 'schmoren'; mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; ÕS 1980: 429 moorima 'pruunistatult hautama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smoren 'langsam in einem bedeckten Gefässe kochen oder braten'; MND HW III smōren 'langsam kochen oder braten';
• Käsitlused: < sks schmoren (EEW 1982: 1552); < kasks smoren (Raun 1982: 92; Liin 1964: 56; Ariste 1972: 96; EES 2012: 284)
• Läti keel: lt smuorêt schmoren, Fleisch aufbraten < mnd. smoren 'langsam in einem bedeckten Gefäß kochen oder braten' (Sehwers 1953: 113); lt šmuõrêt in ganz bedecktem Gefäß langsam braten oder kochen < dt. schmōren 'Fleisch in verschlossenem Topfe kochen' (Sehwers 1953: 137);
• Sugulaskeeled: lv šmūorõ moorida; sutināt, šmorēt (LELS 2012: 313)

moor|praad, -prae 'moorpraad' < kasks smoren, sks schmoren

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 32, 119, 311) Moorpraadi sees; pekki sedda seddasamma wisi, kui Moorpradki saab pekkitud; Moor-praad Renntiiri lihhast
• Murded: moorpraad (-uo-, -̬u̬u-) 'pajapraad' VNg Mär Ris VJg Lai Trv Krl (EMS VI: 126)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; Wiedemann 1893: 613 mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; EÕS 1925: 520 moorpraad 'haudeküpsis (pajas kaane all küpsetatud liha) (Schmorbraten)'; ÕS 1980: 429 moorpraad 'kok. pajapraad'
• Läti keel: lt šmorēta gaļa Schmorbraten (VLV 1944: 455)

palk, palgi 'laasitud puutüvi' < kasks balke 'Balken'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1583
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1583) Palke, Mats; (Rossihnius 1632: 265) sedda Balcki sinnu silma sissen ei näghe sinna mitte; (Stahl 1637: 39) Palck, palcki∫t 'Balck'; (Stahl HHb III 1638: 99) ninck ∫e palcki ommas ∫ilmas ep tunnet ∫a mitte? 'Vnd des Balcken in deinem Auge wir∫tu nicht gewar?'; (Stahl LS II 1649: 685) Palcki ommas Silmas 'des Balcken in deinem Auge'; (Gutslaff 1648: 207) Hirs /e 'Balcke'; (Gutslaff 1647-1657: 230) ütz Balcki om sinnu Silma sissen; sedda Balcki, kumb sinnu Silman om; (Göseken 1660: 283) Palck, -i 'Balcke'; (Göseken 1660: 521) Palck, -i 'Balck'; nelli sülda palck 'Ein Balck von 4 Faden'; (Göseken 1660: 751) üx palck (purre) 'steg / schmale Brücke (ponticulus)'; (Göseken 1660: 651) Talla palcki (kandev palk) 'träger balcke (trabs)'; (Göseken 1660: 705) weddo palck (kaalupalk) 'Wage Balck (scapus)'; (Göseken 1660: 548) palcki mets 'Ban Holtz'; palcki puh 'Ban Holtz'; (Hornung 1693: 29) Palk, Palgi / Acc. pl. Palka 'ein Balcken'; (Vestring 1720-1730: 171) Palk, -gi 'Ein Balcken'; Palkit ullatawat mahha 'Die Balcken reichen biß hinunter'; (Helle 1732: 154) palk 'der Balcken'; (Helle 1732: 355) Ta wiskab ülle seitsme seina palki 'er ist ein Prahl-Hans'; (Piibel 1739) nemmad raiuwad mahha so ärrawallitsetud seedri-palgid; (Hupel 1780: 235) palk, -i r., d. 'der Balken'; (Hupel 1818: 171) palk, palgi r. d. 'der Balken'; (Lunin 1853: 132) palk, palgi r. d. 'балка, бревно'
• Murded: palk, `palgi R(`palki Vai); palk, palgi Hi; pal´k, palgi (-l´-) Sa Muh L K I eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 837 pal´k, pal´gi 'Balken'; Wiedemann 1893: 760 pal´k, pal´gi 'Balken'; ÕS 1980: 489 palk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 balke 'Balken; Korn-, Heuboden, die Decke des Zimmers; Wagebalken'; Schiller-Lübben balke 'Balken'; MND HW I balke 'Balken; Wagebalken'
• Käsitlused: < kasks balke 'Balken' (EEW 1982: 1913; Raun 1982: 115; Ariste 1963: 98; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EES 2012: 350)
• Läti keel: lt baļ̃ķis (1587 tho Balcke) Balken < mnd. balke (Sehwers 1918: 142; Jordan 1995: 54);
• Sugulaskeeled: sm palkki [1584] veistetty hirsi, lankku / Bohle, Balken, Planke; is palkki hirsi; krj palkka, palkki paksu lattia- t. kannatinpalkki < rts balk 'parru, (kannatin)palkki; lain kaari'; vdj balkka parru; vps balk parru; kannatinpalkki < vn балка 'parru, palkki' (SSA 2: 301); vdj balkka, palkki tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157, 873); lvS palt´ (palkis 1829) Balken (SLW 2009: 144); lv baĺ̄k̀ Balken (Kettunen 1938: 20-21); baļk palk; baļķis (LELS 2012: 42)

pind, pinnu '(puu)killuke' < kasks spint 'Splitter, Stäbchen'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 685) Mea neht ∫inna agka∫ öhe Pindo omma Welja Silma∫ 'Was sihestu aber einen Splitter in deines Bruders Auge'; (Gutslaff 1647-1657: 230) sedda pindo, Kumb su welje Silman om; ma wötta se pindo su Silma sissest erra; (Göseken 1660: 566) pindo 'Splitter (von Holtz)'; (Hornung 1693: 37) Pind, Pinna / Acc. pl. Pindo 'ein Splitter'; (VT 1686) Ent mes näet sinna Pinda omma Welle Silmän; (Piibel 1739) lasse, ma kissun sedda pinda sinno silmast wälja; (Hupel 1780: 242) pind, pinna r.; pinno d. 'der Splitter'
• Murded: pind, `pinna R(`pinda VNg Vai); pind, pinna eP eL; pind, `pinnu Lüg IisR; pind, pinnu Hää Saa JMd Tür Sim IPõ Plt KJn SJn sporeL; pend, penna Mar Mih Juu (EKI MK; EMS VII: 494)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 905 pind, pinnu, pinna 'Splitter, Pflock, Stäbchen, dünnes Brettchen'; Wiedemann 1893: 821 pind, pinnu, pinna 'Splitter, Pflock, Stäbchen, dünnes Brettchen'; ÕS 1980: 514 pind 'terav killuke, pilpake';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spint 'das weiche und weisse Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes'; Schiller-Lübben spint 'ds weiche und weiße Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes, das noch nicht in Kernholz übergegangen ist'
• Käsitlused: < ee pind 'Fläche, Boden' (EEW 1982: 2062; EES 2012: 371); < kasks spint (Raun 1982: 122)

salpeeter, salpeetri < kasks salpeter, sks Salpeter

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 610) Salpeter 'Salpeter (nitrum)'; (Piibel 1739) Et sa ennast kül salpeetri lähhilissega pesseksid; (Hupel 1766: 12) se rohhi mis saksad salpetriks hüüdwad, sedda pead sinna ennesele otsima Apteke peält; Sesamma salpeter on paljo parrem kui se wanna Juda sit; sesamma salpeter lämmatab sedda liapallawust; (Hupel 1818: 215) salpeeter, -tri r. d. 'Salpeter'; (Lunin 1853: 167) salpeeter, -tri r. d. 'селитра'
• Murded: `salpieter, `salpietri VNg Lüg; `salpiester, `salpiestri Vai; `salpeeter, ´salpeetri (-ie-) Sa Muh Hi Lä Tor Hää Ha JMd JJn Koe VJg Trm Kod Plt KJn; `salpi̬i̬ter, `salpi̬i̬tre M Kam San; `salpi̬i̬tre V(`salpi̬i̬dre) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1165 salpēter, salpētri 'Salpeter'; Wiedemann 1893: 1001 salpēter, salpētri 'Salpeter'; ÕS 1980: 615 salpeeter '(mõnede lämmastikhappe soolade nimetus)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 salpeter 'Salpeter'; MND HW III salpeter, -petter 'Salpeter'
• Käsitlused: < sks Salpeter [‹ lad salpetrae] (EEW 1982: 2686); < asks salpeter 'Salpeter' (Liin 1964: 62)
• Läti keel: lt zal̃peteris Salpeter (Sehwers 1918: 165); zalpēters (Kettunen 1938: 354); lt salpetris salpeeter (ELS 2015: 758);
• Sugulaskeeled: sm salpietari [1643 saltpietari] (kalium)nitraatti / Salpeter < rts salpeter (‹ lad salpetra 'suolakivi') (SSA 3: 149); lv salpēt̆tə̑r Salpeter (Kettunen 1938: 354)

viss, vissi 'kindel, tugev, vastupidav' < kasks wisse, rts viss

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 410) se on wiß nĩck toßÿ; (Müller 1600/2007: 224) is olle kaas mitte wißimb, kudt se (15.05.1603) 'kindlam'; (Müller 1600/2007: 372) se on nÿ wiß ninck Toßÿ (11.11.1603); (Rossihnius 1632: 424) Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib, sihs kähne händas Iummala pohle; (Stahl HHb I 1632: Biij) Se on wi∫∫i∫t tö∫∫i 'das i∫t gewißlich wahr'; (Stahl HHb II 1637: 11) ∫elle ∫ahp ∫e iggawenne ello wi∫∫i∫t 'dem wird die ∫eligkeit gewiß'; (Stahl LS I 1641: 90) ∫e on wi∫∫i∫t tö∫∫ine Ju͠mal 'der i∫t gewiß warer GOtt'; (Stahl LS I 1641: 413) Ninck eth ∫e wiß on 'Vnd weil es gewiß i∫t'; (Göseken 1660: 287) wissi 'Gewiß'
• Murded: wis´s, wissi 'kindel, tugev; sitke, vastupidav' S L (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wis´s´, wis´s´i (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; Wiedemann 1893: 1372 wis´s´, wis´s´i (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; ÕS 1980: 796 viss 'murd. kindel, tugev, vastupidav';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wisse 'sicher, fest, zeverlässig, gewisslich'; Schiller-Lübben wisse, wis 'sicher, fest'
• Käsitlused: < vrd rts viss, kasks wisse (EEW 1982: 3892); < kasks wis(se), vrd rts viss (Raun 1982: 207); < kasks wisse, wis 'sicher, fest' (Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65)
• Sugulaskeeled: sm vissi [Agr] varma; tietty; tosi / sicher, gewiß, bestimmt; wahr < mrts vus, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm (SSA 3: 462); lv viš̄ fest, stark, schwer zerreissbar < sks (Kettunen 1938: 490); lv viš vastupidav, tugev, kõva; stirps (LELS 2012: 367)
• Vrd vissisti

vissisti 'kindlalt; kahtlemata; tõesti' < kasks wis(se) 'gewiss'

• Esmamaining: kohtuvanne 1600
• Vana kirjakeel: (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) keddakit sallaja piddama tahhan, ni wißist kudt Jum͠mal ninck tem͠ma kallis Evangelium mind peap awwitama; (Müller 1600-1606: 410) kuÿ wißist üx igka Risti Inimene woib tædta; nÿ wißiste; (Müller 1600/2007: 178) nÿ wißist ninck toesti (25.12.1601) 'kindlalt'; (Rossihnius 1632: 424) Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib ''kindlamini''; (Stahl HHb I 1632: 13) Se on wi∫∫ist tö∫∫i 'das ist gewisslich wahr'; (Stahl 1637: 130) wissist 'wis'; (Göseken 1660: 714) wissist (kindlasti) 'Gewis'; (Piibel 1739) siis tahhan ma wissiste se kunningrigi so käest ärrakiskuda
• Murded: vissisti (-ste) 'kindlasti; kõvasti' S Han Var Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wis´s´iste 'gewiss, wahr'; Wiedemann 1893: 1372 wis´s´iste 'gewiss, wahr';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ge-wisse 'sicherlich'; Schiller-Lübben gewisse 'sicherlich'; MND HW I gewis 'gewiß, sicher, bestimmt, fest'; gewisse 'sicher, sicherlich, gewißlich, zuverlässig'
• Sugulaskeeled: sm vissisti [Agr] varmasti; arvatenkin, kai < mrts vis, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, turvallinen, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm (SSA 3: 462); lv viš̆šìst stark, haltbar (Kettunen 1938: 490); lv viš luja, vahva < sks (SSA 3: 462)
• Vt viss

väärt 'hea; väärtuslik' < kasks wert 'wert'

• Esmamaining: LiiviTalu 1550
• Vana kirjakeel: (LiiviTalu 1550, ‹ EKVTS 1997: 77) aszi misz kuß tibbo Wert on se Maksap; (Müller 1600-1606: 421) Toddest, se on io üx röhmu weerdt; (Müller 1600/2007: 98) önne eb mitte Weerdt pea (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 434) sest meije ei olle sest üttekit währt, mea meije palleme; (Stahl HHb I 1632: Dij) ∫e ep olle mitte werth 'der i∫t vnwürdig'; (Stahl HHb II 1637: 20) Meije ep olle mitte werth 'Wir ∫ein nicht wehrt'; (Stahl HHb III 1638: 9) kenne∫t minna mitte wehrt ollen 'des ich nicht werth bin'; (Gutslaff 1647-1657: 56) ütz zuwwa kabbal wehrt om wötta; (Gutslaff 1647-1657: 222) Kumb selle parrandusselle sündis wehrt om; (Göseken 1660: 299) wehrt, -i 'Wehrt'; (Gutslaff 1648: 246) kallis 'werth'; (Göseken 1660: 725) wehrti (väärtus?) 'wehrt (valor)'; (Göseken 1660: 403) ke ep olle wehrt mitte 'unwehrt (dedignus)'; mitte wehrt piddama (väärituks pidama) 'unwehrt haben (dedignari)'; (Vestring 1720-1730: 273) Wäärt 'Würdig, Wehrt'; (Helle 1732: 199) wäärt 'würdig, werth'; (Helle 1732: 354) Sinna polle mitte sedda wet wäärt, mis leiwa sees on 'du bist nicht das Brodt werth, das man dir gibt'; (Piibel 1739) suur on Jehowa ja wägga kitusse wäärt, ja ta on kartusse wäärt; (Hupel 1766: 48) Se olleks wäärt sedda ubba lehhe wet keige aastaga ommas maias piddada; (Hupel 1780: 300) wäärt r., d. 'werth, würdig Ad.'; (Hupel 1818: 269) wäärt r., d. 'werth, würdig ad.'; (Lunin 1853: 215) wäärt r. d. 'достойно, дорого'
• Murded: väärt (-ea-, -ia-) eP eL; väärd (-äe-) R (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1481 wǟr´t (indecl.) 'werth, würdig'; Wiedemann 1893: 1337 wǟr´t (indecl.) 'werth, würdig'; ÕS 1980: 811 väärt;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wert 'wert, geltend, kostend, verdienend'; Schiller-Lübben wert 'wert'
• Käsitlused: < kasks wert 'wert, würdig' (EEW 1982: 3998; Raun 1982: 213; Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; Ariste 1972: 98; EES 2012: 622)
• Läti keel: lt vẽrts wert, würdig < mnd. wert (Sehwers 1918: 164); vērts wert, würdig < mnd. wert (Jordan 1995: 109);
• Sugulaskeeled: sm väärtti [Agr wärdi] arvoinen, veroinen / wert < rts, vrd rts värd, värt 'arvoinen, kannattava' (SSA 3: 486); lv vǟrts wert < sks (Kettunen 1938: 510); lv vēr`tli, vǟr`tli wert, wertvoll < sks (Kettunen 1938: 479, 510); lv vǟrt, vǟrts väärt; vērts (LELS 2012: 358)